{"id":207055,"date":"2022-04-11T14:49:00","date_gmt":"2022-04-11T11:49:00","guid":{"rendered":"https:\/\/allforwomen.inform.click\/?p=207055"},"modified":"2022-04-10T03:41:33","modified_gmt":"2022-04-10T00:41:33","slug":"suefilis-veenuse-karistus","status":"publish","type":"post","link":"https:\/\/allforwomen.inform.click\/et\/suefilis-veenuse-karistus\/","title":{"rendered":"S\u00dcFILIS \u2013 VEENUSE KARISTUS"},"content":{"rendered":"\n<p><strong>S\u00fc\u00fcfilis on sugulisel teel leviv haigus, millel on \u00fcsna pikk ajalugu. S\u00fc\u00fcfilis on nakkav ja ohtlik. Kunagi peeti seda ravimatuks, surmavaks haiguseks. Umbes kahek\u00fcmnenda sajandi esimese poole l\u00f5puni oli s\u00fc\u00fcfilis t\u00f5sine oht rahvatervisele. Kuna puuduvad t\u00f5husad viisid selle haiguse ja selle ravi eest kaitsmiseks, aga ka \u00fcldsuse teadlikkuse puudumine, p\u00f5hjustas s\u00fc\u00fcfilis sageli selliseid probleeme nagu artriit, ajukahjustus ja pimedus. P\u00e4rast penitsilliini leiutamist paranes olukord oluliselt.<\/strong><\/p>\n<p>S\u00fc\u00fcfilise tekitaja \u2013 kahvatu spiroheet (varem nimetati kahvatuks treponeemiks) \u2013 avastasid 1905. aastal Saksa mikrobioloogid Fritz Schaudin ja Erich Hoffmann. T\u00fc\u00fcpilised kahvatud spiroheedid on \u00f5hukesed spiraalikujulised mikroorganismid pikkusega 6-14 mikronit, paksusega 0,25-0,30 mikronit, spiraali amplituudiga 0,5-1,0 mikronit, mille patogeensus on seotud aktiivse liikumisega, mis toob kaasa suure levikuv\u00f5imaluse. vedelikud kehas: intraartikulaarne, okulaarne ja nahas.<br \/>\n<strong>\u00a0Kuidas selle suguhaigusega praegu lood on &#8211; kas haigete arv kasvab v\u00f5i vastupidi, v\u00e4heneb?<img decoding=\"async\" src=\"https:\/\/allforwomen.inform.click\/wp-content\/uploads\/2022\/04\/post-194820-6249a3f472edd.jpg\" alt=\"S\u00dcFILIS \u2013 VEENUSE KARISTUS\" \/><\/strong><br \/>\nPraegu on meie riigis s\u00fc\u00fcfilisega patsientide arv v\u00e4henenud. Selle haiguse k\u00f5rgaeg oli eelmise sajandi \u00fcheksak\u00fcmnendate alguses. Sel ajal iseloomustati haigestumust pandeemiana. On mitmeid tegureid, mis m\u00f5jutavad haiguse arengut. Kui m\u00e4letate, siis see oli N\u00f5ukogude Liidu kokkuvarisemise periood, mil \u00fcle k\u00fcmne aasta eksisteerinud sotsiaal-moraalsed s\u00fcsteemid k\u00f5ikusid ja lausa lagunesid. Elanikkonna (eriti noorte) seas toimus seksuaalse emantsipatsiooni moment, ebastabiilsest majandusolukorrast tingitud rahvastiku r\u00e4nde tegurid, kuritegelik keskkond. Siit koorub v\u00e4lja riskir\u00fchm: alkoholi, narkootikume kuritarvitavad ja liiderliku seksuaaleluga inimesed, aga ka vanima elukutse esindajad, s.o. prostitutsioon, m\u00f5lemast soost.<br \/>\n<strong>\u00a0Millised on selle suguhaigusega nakatumise viisid?<\/strong><br \/>\nS\u00fc\u00fcfilis viitab sugulisel teel levivale haigusele, mis levib peamiselt t\u00e4iskasvanud elanikkonna hulgas sugulisel teel. V\u00e4ikelapsed v\u00f5ivad nakatuda emakasisene, s\u00fcnnitusteede kaudu ja harvadel juhtudel ka kodusel teel s\u00fc\u00fcfilisega emalt. Lisaks on nakatumine v\u00f5imalik vere\u00fclekande kaudu. \u00d5nneks on n\u00fc\u00fcd olemas v\u00e4ga t\u00f5sine s\u00fcsteem transfusioonisaastumise (vere\u00fclekande kaudu) ennetamiseks \u2013 k\u00f5ikide doonorite verd kontrollitakse esmalt erinevate infektsioonide ja viiruste, sh s\u00fc\u00fcfilise esinemise suhtes ning alles seej\u00e4rel kasutatakse seda alles etten\u00e4htud otstarve. Kui k\u00f5ik tehakse reeglist rangelt kinni pidades, on transfusiooni ajal nakatumise oht t\u00fchine.<br \/>\n<strong>\u00a0Mis on patsientide vanus?<\/strong><br \/>\nNeed on aktiivses seksuaaleas inimesed &#8211; 18-40 aastat. Kuigi loomulikult on ka erandeid: patsientide seas v\u00f5ib kohata nii teismelisi kui ka p\u00e4ris k\u00fcpseid inimesi (harva). Loomulikult oleneb see elustiilist. \u00dcldiselt on selline teooria, et inimene, kes on vahetanud kaks v\u00f5i kolm seksuaalpartnerit, v\u00f5ib olla nakatunud mingisse suguhaigusesse, mis levib peamiselt sugulisel teel. Haigestuvad nii mehed kui naised ning haiguse kulg on neil peaaegu sama.<br \/>\n<strong>\u00a0Kuidas see suguhaigus kulgeb?<\/strong><br \/>\nInkubatsiooniperiood on nakatumise hetkest 3-5 n\u00e4dalat, kuid seda perioodi saab nii l\u00fchendada kui ka pikendada. See s\u00f5ltub inimese immuunsusest ja kaasuvatest haigustest. Pikeneb sagedamini n\u00f5rgenenud patsientidel, neil, kes kasutasid antibiootikume muudel p\u00f5hjustel, s.t. antibiootikumi kontsentratsioon oli v\u00e4ikeses annuses, et tappa haigusetekitaja, ja see kulgeb varjatud kujul.<br \/>\nMiks on inkubatsiooniperiood oluline? Kui s\u00fc\u00fcfilisega patsient on tuvastatud, p\u00fc\u00fcab arst m\u00e4\u00e4rata oma kontaktide ringi s\u00fc\u00fcfilise ennetamiseks inkubatsiooniperioodil.<br \/>\n<strong>\u00a0Kuidas haigust peiteperioodil tuvastada?<\/strong><br \/>\nMitte inkubatsiooniperioodil. Kuid kui oleme patsiendi juba tuvastanud, oleme huvitatud tema seksuaalsuhetest minevikus. Selgub, et tal olid elukaaslased kuus kuud tagasi, kuu tagasi ja kaks n\u00e4dalat tagasi. Kutsume neid koost\u00f6\u00f6partnereid, kellega olime kuu ja kaks n\u00e4dalat tagasi kokku puutunud, tuvastame neil haiguse puudumise, kuna neil v\u00f5ib olla inkubatsiooniperiood, neile tehakse prof\u00fclaktiline antibiootikumravi.<br \/>\n<strong>Kuidas saab inimene s\u00fc\u00fcfilise olemasolu iseseisvalt kindlaks teha? <img decoding=\"async\" src=\"https:\/\/allforwomen.inform.click\/wp-content\/uploads\/2022\/04\/post-194820-6249a3f58dc40.jpg\" alt=\"S\u00dcFILIS \u2013 VEENUSE KARISTUS\" \/><\/strong><br \/>\nP\u00e4rast inkubatsioonihaigust tekib esmane s\u00fc\u00fcfilis. Algul on tegemist seronegatiivse perioodiga, st. testi tulemused (Wassermani reaktsioon) s\u00fc\u00fcfilise suhtes on endiselt negatiivsed.<br \/>\nSelles etapis tekib nakatunud inimesel enamikul juhtudel \u00fcksik haavand (erosioon) &#8211; \u0161ankre. See n\u00e4eb v\u00e4lja nagu suur \u00fcmmargune putukahammustus v\u00f5i soolat\u00fc\u00fcgas; sageli on see kindel ja valutu. \u0160ankre ilmub s\u00fc\u00fcfilise tekitaja (spiroheedi) kehasse sisenemise kohta &#8211; suguelunditesse ja\/v\u00f5i suhu (olenevalt sellest, kuidas inimene s\u00fc\u00fcfilisesse haigestus). Ka ilma ravita paraneb \u0161ankre kuue n\u00e4dalaga, haavandid j\u00e4tavad maha armid. Naiste anatoomiliste ise\u00e4rasuste t\u00f5ttu diagnoositakse esmast s\u00fc\u00fcfilist harvemini kui meestel. V\u00f5ib esineda haiguse varjatud ilminguid, n\u00e4iteks emakakaelal. Kuna \u0161ankre on valutu ja ei avaldu kuidagi, ei saa naine seda haigust ise m\u00e4\u00e4rata.<br \/>\nN\u00e4dal hiljem muutuvad \u0161ankri kohale k\u00f5ige l\u00e4hemal asuvad l\u00fcmfis\u00f5lmed p\u00f5letikuliseks, seda nimetatakse piirkondlikuks skleradeniidiks. Siis n\u00e4dala p\u00e4rast on Wassermani reaktsioon positiivne, see on juba seropositiivne primaarne s\u00fc\u00fcfilis. See kestab 3-4 n\u00e4dalat, haiguse ilmingud v\u00f5ivad kas kaduda v\u00f5i j\u00e4\u00e4da napiks.<br \/>\nSekundaarset v\u00e4rsket s\u00fc\u00fcfilist iseloomustab \u00fcldine halb enesetunne, palavik, kehale tekib v\u00e4ikeset\u00e4piline l\u00f6\u00f6ve (roseola). Ta ei h\u00e4iri patsienti, ei tee haiget, ei s\u00fcgele, nii et patsient ei pruugi seda n\u00e4htust eriti t\u00e4htsustada ega kiirusta arsti poole.<br \/>\nL\u00f6\u00f6ve v\u00f5ib ilmneda rinnal ja muudel kehaosadel, m\u00f5nikord meenutab see m\u00f5ne muu haiguse s\u00fcmptomeid, patsiente v\u00f5ib t\u00f5lgendada allergilise l\u00f6\u00f6bena. Koos sellega suurenevad k\u00f5ik l\u00fcmfis\u00f5lmede r\u00fchmad (pol\u00fcadeniit), v\u00f5ib esineda k\u00f5va \u0161ankri j\u00e4\u00e4ke &#8211; arme.<br \/>\nM\u00f5nda aega eksisteerinud v\u00f5ivad need ilmingud kaduda ja tekib nn sekundaarne latentne (latentne) s\u00fc\u00fcfilis \u2013 kui peale Wassermani positiivse reaktsiooni s\u00fc\u00fcfilisele pole muid ilminguid. Selles staadiumis on suguhaigus passiivne, see t\u00e4hendab, et see ei p\u00f5hjusta s\u00fcmptomeid. See v\u00f5ib kesta kuid v\u00f5i isegi aastaid. Inimene ei pruugi isegi aru saada, et ta on haige.<br \/>\nSekundaarne korduv s\u00fc\u00fcfilis avaldub s\u00f5lmelise l\u00f6\u00f6be (papulade) kujul. Reeglina on need r\u00fchmitatud, sagedamini looduslike avade \u00fcmber (naistel p\u00e4rak, tupp), kus t\u00e4heldatakse laia kond\u00fcloomi. Need on sinakaslilla v\u00e4rvi kammitaolised papulid, mis v\u00f5ivad erodeeruda, nende pinnal on tohutul hulgal s\u00fc\u00fcfilise tekitajaid. Lisaks nendele ilmingutele v\u00f5ib ilmneda juuste v\u00e4ljalangemine (alopeetsia) ja need kiilased laigud peanahal meenutavad koi s\u00f6\u00f6dud vaipa &#8211; see on alopeetsia areata. Muuhulgas v\u00f5ib ilmneda naha h\u00fcper- ja h\u00fcpopigmentatsioon. Arstid nimetavad seda Veenuse kaelakeeks, kui pigmentatsioon ilmub rinnale ja kui peanaha piirile, siis Veenuse krooniks. Kui papulide lokaliseerimine on h\u00e4\u00e4lepaeltel, tekib h\u00e4\u00e4le k\u00e4hedus.<br \/>\nSiis tuleb tertsiaarne s\u00fc\u00fcfilis \u2013 tuberkuloosne ja kummiline. Kui infektsioon ei ole veel paranenud, l\u00e4heb see hilisesse staadiumisse, mida iseloomustavad t\u00f5sised aju-, s\u00fcdame- ja n\u00e4rvis\u00fcsteemi h\u00e4ired, mis v\u00f5ivad p\u00f5hjustada halvatust, pimedaksj\u00e4\u00e4mist, dementsust, kurtust ja seej\u00e4rel surma.<br \/>\n\u00a0Alates 1993. aastast on k\u00f5igil esimest korda arstiabi p\u00f6\u00f6rdujatel \u00f5igus l\u00e4bida ennetav l\u00e4bivaatus.<br \/>\n<strong>\u00a0Kas s\u00fc\u00fcfilis ei saa \u00fcldse avalduda?<\/strong><br \/>\nS\u00fc\u00fcfilise ilmse (staadiumi) kulgu k\u00f5rval on praegu ka haiguse esmane latentne (latentse) kulg ilma kliiniliste ilminguteta. Selliseid haigusvorme saab avastada seroloogiliste uuringutega (Wassermani reaktsioonid v\u00f5i mikroreaktsioonid) elanikkonna seas, eelk\u00f5ige haigestumusriskiga kontingendi seas.<br \/>\n<strong>Raseduse ajal v\u00f5ib loode nakatuda s\u00fc\u00fcfilisega emalt emakasisene. Mida see v\u00f5ib lapse jaoks tulevikus t\u00e4hendada? <img decoding=\"async\" src=\"https:\/\/allforwomen.inform.click\/wp-content\/uploads\/2022\/04\/post-194820-6249a3f68dfd1.jpg\" alt=\"S\u00dcFILIS \u2013 VEENUSE KARISTUS\" \/><\/strong><br \/>\nSee haigus on eriti ohtlik tulevastele p\u00f5lvedele. Kaasas\u00fcndinud s\u00fc\u00fcfilise ennetamiseks vasts\u00fcndinutel on v\u00e4ga t\u00f5sine s\u00fcsteem. K\u00f5ik rasedad naised peavad selle haiguse tuvastamiseks s\u00fcstemaatiliselt verd annetama. N\u00fc\u00fcd v\u00f5etakse rasedate ravi v\u00e4ga t\u00f5siselt. Kui varem katkes selline rasedus meditsiinilistel p\u00f5hjustel, siis n\u00fc\u00fcd ravitakse s\u00fc\u00fcfilisega rasedat naist \u00fcsna edukalt ja s\u00fcnnib terve laps.<br \/>\n<strong>\u00a0Kuidas s\u00fc\u00fcfilist ravitakse?<\/strong><br \/>\nRavi viiakse l\u00e4bi spetsialiseeritud meditsiiniasutustes, kus on terve kodumaisele meditsiinile k\u00e4ttesaadavate vahendite arsenal. V\u00e4rskete haigusvormide korral piisab \u00fchest ravikuurist, hiliste vormide puhul &#8211; kahest v\u00f5i kolmest kuurist.<br \/>\n<strong>\u00a0Kas see sugulisel teel leviv haigus v\u00f5ib p\u00e4rast ravi uuesti ilmneda?<\/strong><br \/>\n\u00a0Kui s\u00fc\u00fcfilist \u00f5igesti ja asjatundlikult ravitakse, ei saa esineda \u00e4genemisi, saab olla ainult uuesti nakatumine.<br \/>\n<strong>\u00a0Mis on selle haiguse ennetamine?<\/strong><br \/>\nV\u00f5ib-olla on ainus asi kondoomide kasutamine, kuigi need ei anna 100% garantiid, seega ei tohiks see olla seksuaalk\u00e4itumise lubaduse p\u00f5hjuseks. Seksuaalpartnerite arusaadavuse ja p\u00fcsivuse kohta on juba palju kirjutatud. Seet\u00f5ttu ma ei hakka ennast kordama.<br \/>\nK\u00f5ik on ammu teada, et iga sugulisel teel levivat haigust on lihtsam ennetada kui ravida. Seet\u00f5ttu tahan lugejatele \u00f6elda, et \u00e4kitselt tekkivate kahtluste korral ei tasu peljata arsti juurde minna. Kogu teavet patsientide kohta hoitakse rangelt konfidentsiaalsena, kuna kehtib meditsiinieetika.<\/p>\n<p><div id=\"PostUnique_PostSource\" style=\"padding-top: 50px\">:  <a target=\"_blank\" rel=\"noopener nofollow\" href=\"\/\/vaxsex.online\" class=\"external external_icon\">vaxsex.online<\/a><\/div><\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"<p>S\u00fc\u00fcfilis on sugulisel teel leviv haigus, millel on \u00fcsna pikk ajalugu. S\u00fc\u00fcfilis on nakkav ja ohtlik. Kunagi peeti seda ravimatuks, surmavaks haiguseks.<\/p>\n","protected":false},"author":1,"featured_media":194821,"comment_status":"closed","ping_status":"closed","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":{"footnotes":"","_wp_rev_ctl_limit":""},"categories":[696],"tags":[],"class_list":["post-207055","post","type-post","status-publish","format-standard","has-post-thumbnail","hentry","category-isiklikult"],"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/allforwomen.inform.click\/et\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/207055","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/allforwomen.inform.click\/et\/wp-json\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/allforwomen.inform.click\/et\/wp-json\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/allforwomen.inform.click\/et\/wp-json\/wp\/v2\/users\/1"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/allforwomen.inform.click\/et\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=207055"}],"version-history":[{"count":0,"href":"https:\/\/allforwomen.inform.click\/et\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/207055\/revisions"}],"wp:featuredmedia":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/allforwomen.inform.click\/et\/wp-json\/wp\/v2\/media\/194821"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/allforwomen.inform.click\/et\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=207055"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/allforwomen.inform.click\/et\/wp-json\/wp\/v2\/categories?post=207055"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/allforwomen.inform.click\/et\/wp-json\/wp\/v2\/tags?post=207055"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}