![\"Meeste](\"https:\/\/allforwomen.inform.click\/wp-content\/uploads\/2022\/04\/post-179311-6248db0e04959.jpg\")
<\/a><\/p>\nPersephone r\u00f6\u00f6vimine Hadese poolt<\/p>\n
Vana-Kreeka jumalad astusid sageli suhetesse oma sugulastega \u2013 tavaliselt vendade v\u00f5i \u00f5dedega. Kuid k\u00f5ige alguses polnud neil liiga palju valikuv\u00f5imalusi. N\u00e4iteks teavad k\u00f5ik m\u00fc\u00fcti Persefonest, kelle r\u00f6\u00f6vib allilma kuningas Hades, kes on samal ajal ka tema onu. Aga need on jumalad. Nagu teate, see, mis on lubatud Jupiterile, pole lubatud h\u00e4rjale.<\/p>\n
Siiski on t\u00f5endeid selle kohta, et intsest suhtuti kangelaslikel aegadel kergelt. Homeros jutustab Odysseuse suu kaudu:<\/p>\n
Suurep\u00e4rases Aeoluse palees s\u00fcndis kaksteist last –<\/p>\n
Kuus t\u00fctart ja kuus poega, \u00f5itsevad tervisest.<\/p>\n
Olles nad \u00fcles kasvatanud, andis ta oma t\u00fctred oma poegadele mehele.<\/p>\n
V\u00f5ib-olla r\u00e4\u00e4givad need read meile iidse traditsiooni vastukajadest. Hiljem aga hakati seda kommet taunima. Homerosele vastu vaieldes kirjutab Euripides, et Aeolus n\u00f5uab, et \u00fcks tema t\u00fctardest sooritaks p\u00e4rast intsestiivset suhet enesetapu.<\/p>\n
Oidipus<\/p>\n Ainus intsest, mida Vana-Kreekas alati hukka m\u00f5isteti, oli nn vertikaalne verepilastus ehk seksuaalvahekord oma vanematega. Teeba kuningas Oidipus, olles eksikombel oma emaga suhtesse astunud, oli sunnitud end pimedaks tegema.<\/p>\n Pean \u00fctlema, et selles k\u00fcsimuses olid ka kreeklased v\u00e4ga lojaalsed. Naise kutsumus oli lapsi s\u00fcnnitada. Kui seda ei \u00f5nnestunud abikaasaga saavutada, oli vaja proovida muid v\u00f5imalusi.<\/p>\n Neitsilikkus enne abielu, kuigi soovitav, ei olnud esirinnas. On teada, et kuningas Thespius, kellel oli 50 vallalist t\u00fctart, pakkus need k\u00f5ik Heraklesele, et iga\u00fcks s\u00fcnnitaks lapse.<\/p>\n Ja kui selle loo saab omistada ainult m\u00fctoloogiale, siis 5. sajandil eKr Spartas valitsenud kuningas Aristoni lugu on v\u00e4ljaspool kahtlust. Valitseja oli teatavasti viljatu ja kui tema kolmas naine lapse s\u00fcnnitas, kahtles kuningas ise isaduses, kuid l\u00f5puks tunnistas last. P\u00e4rast isa surma t\u00f5usis Demaratus troonile, kuid elanikel tekkisid t\u00f5sised kahtlused sellise valitseja legitiimsuses ja seej\u00e4rel teatas \u00e4raostetud Pythia, et Demaratus pole Aristoni poeg. Siis tunnistas Demarati ema, et sel \u00f5htul sisenes abikaasa varjus tema magamistuppa jumaliku kangelase vaim ja eostas talle lapse. "Noh, siis on hea," rahunesid spartalased ja lubasid Demaratusel Spartat valitseda.<\/p>\n Peab \u00fctlema, et kangelaslikel aegadel ei j\u00e4tnud abielurikkumine, kuigi patriarhaalsed kreeklased selle hukka m\u00f5istsid, naise mainele kustumatut plekki.<\/p>\n Meestevahelisi homoseksuaalseid suhteid soodustati Kreekas l\u00e4bi aegade, kuigi need saavutasid oma haripunkti Ateena demokraatia ajal. Platon selgitab "Pidus", et k\u00f5ige p\u00f5hjus on selles, et kui jumalad l\u00f5id inimesi, koosnesid nad justkui kahest osast. Kuna olend tuli naeruv\u00e4\u00e4rseks, otsustasid jumalad nad eraldada. Sellest l\u00e4htuvalt on igal inimesel oma pool: samal ajal pole sugugi vajalik, et mehe teine \u200b\u200bpool oleks naine. Vastupidi, Platon nimetas mehi, kes on ahned naiste j\u00e4rele, "hoorajateks" ja selle t\u00f5u naised on tema arvates lahus.<\/p>\n \u00abSeevastu pooleldi endisest mehest mehi t\u00f5mbab k\u00f5ik mehelik: juba lapsep\u00f5lves, meessoost olevuse segmentidena, armastatakse mehi, meeldib valetada ja mehi kallistada. Need on poistest ja noortest parimad, sest nad on oma olemuselt k\u00f5ige julgemad.<\/p>\n Korintoses 7. sajandil pKr. oli komme, et t\u00e4iskasvanud mees r\u00f6\u00f6vis poisi. Vanem s\u00f5ber juhatas teismelise meesliitu, \u00f5petas v\u00f5itluskunste ja algatas tema seksuaalelu. Sellised suhted olid \u00fcsna auv\u00e4\u00e4rsed.<\/p>\n Ateena kombe kohaselt peeti aga poistega suhtlemist v\u00e4\u00e4rituks \u2013 ainult noorte meestega. Kuigi meesprostitutsioon eksisteeris, ei saanud vabana s\u00fcndinud ateenlane seaduse j\u00e4rgi sellise \u00e4riga tegeleda. Seda peeti v\u00e4lismaalaste ja metikute suureks arvuks.<\/p>\n M\u00f5ned antiikaja filosoofid muutsid oma elu l\u00f5pus oma seisukohta selles k\u00fcsimuses, nii et Platon n\u00f5udis oma "Seadustes", et meeste ja noorte meeste vahel ei tohiks olla seksuaalset suhet \u2013 ainult vaimne. Olgu kuidas on, meeste armastust peeti palju puhtamaks ja siiramaks kui naiste oma. Lucian Samosatast 2. sajandil pKr kirjutas, et naisarmastust on vaja ainult kui "inimkonna vajaliku j\u00e4rjepidevuse tagamist".<\/p>\n Mis puudutab naiste samasooliste armastust Vana-Kreekas, siis sellest teatakse v\u00e4he. N\u00e4iteks austasid kreeklased poetess Sapphot, kuid ta oli pigem erand reeglist, "k\u00fcmnes muusa". Lesbide armastus, nagu naiste suhted \u00fcldiselt, ei olnud kreeklaste huvides.<\/p>\n Spartast v\u00f5ib v\u00e4lja tuua eraldi loo, sest tema kombed olid v\u00e4ga erinevad \u00fclej\u00e4\u00e4nud Kreeka tavadest. Sparta seadused kujunesid v\u00e4lja poolm\u00fc\u00fctilise seadusandja Lycurgose m\u00f5jul 10.\u20138. sajandil eKr.<\/p>\n Tervete ja tugevate j\u00e4rglaste s\u00fcnnitamine oli iga spartalase kohustus. Meeste v\u00f5rgutamiseks korraldasid nad spetsiaalseid rongk\u00e4ike, kus t\u00fcdrukud esinesid alasti, demonstreerides oma ilu ja j\u00f5udu. Kui mees mingil p\u00f5hjusel abielluda ei tahtnud, ei lastud teda puhkusele (ja see oli seltsielu oluline osa) ja sunniti talvel alasti l\u00e4bi linna k\u00f5ndima, lauldes h\u00e4biv\u00e4\u00e4rset laulu.<\/p>\n Pruutidele keelas Lycurgus kaasavara andmise, nii et nii vaesel kui ka rikkal t\u00fcdrukul oli v\u00f5imalus abielluda. Abikaasade pereelu kulges v\u00e4ga ebatavaliselt. Siin on see, mida Plutarchos kirjutab:<\/p>\n \u00abPruudid v\u00f5eti \u00e4ra, aga mitte liiga noored, mitte veel abiellumiseas, vaid \u00f5itsesid ja k\u00fcpsed. Nn t\u00fcdruks\u00f5ber v\u00f5ttis r\u00f6\u00f6vitud naise vastu, l\u00f5ikas ta juuksed l\u00fchikeseks ning pani mehemantlisse ja sandaalid jalga pannes \u00fche pimedasse tuppa lehepeenrale. Peigmees, mitte purjus, mitte pehme, vaid kaine ja nagu alati \u00fchise laua taga einestanud, astus sisse, vabastas v\u00f6\u00f6 ja v\u00f5ttis ta s\u00fclle, kandis ta voodisse. P\u00e4rast l\u00fchikest aega tema juures viibimist l\u00e4ks ta tagasihoidlikult pensionile, nii et nagu tavaliselt, l\u00e4ks voodisse endiste noormeestega.<\/p>\n<\/a><\/p>\nAbielu ja truudusetus<\/h3>\n
<\/a><\/p>\nArmastus meeste ja poiste vastu<\/h3>\n
<\/a><\/p>\n<\/a><\/p>\n<\/a><\/p>\nVeel Spartast<\/h3>\n
<\/a><\/p>\n