Все для WEB и WordPress
WEB и WordPress новости, темы, плагины

Kolmekuningapäeva jõululaupäev: traditsioonid ja rituaalid

7

Kolmekuningapäeva kirikupüha eelõhtul tähistatakse kolmekuningapäeva õhtut, millel on ka teine, rahvapärane nimi – kolmekuningapäeva jõululaupäev. Tänapäeval on selle tähistamine muutumas üha populaarsemaks. Mida see puhkus tähendab? Ja kuidas on õige, kooskõlas kristluse traditsioonide ja esivanemate tavadega ning koos entusiastlikult ja kasulikult tähistada kolmekuningapäeva õhtut?

Puhkuse ajaloost

Iidsetel aegadel oli Issanda Jeesuse Kristuse ristimispüha seotud Kristuse sündimise pühaga. Sel põhjusel on nende kahe püha riitustes ja sisus säilinud palju sarnasusi. Eelkõige "kahestab" sama kolmekuningapäeva jõuluõhtu, kolmekuningapäeva õhtu (või õhtu) jõululaupäeva või jõululaupäeva. Kolmekuningapäeva jõululaupäeva tuleks tajuda kui Issanda ristimise tegeliku püha eelõhtut.

Puhkuse ja rituaalide vaimne tähendus.

Ristimisõhtu põhisisu seisneb loomulikult sel päeval kehtestatud paastus. Vaga tava kohaselt ei sööda sel päeval midagi kuni õhtuse jumalateenistuse lõpuni pühakodades ja kuni esimese tähe ilmumiseni. Siin on taas paralleel jõuludega, kus sellist kommet järgitakse Petlemma tähe mälestuseks, mis viis targad Jeesuslapse juurde.

Pealegi ei tohiks selles näha mingit mehaanilist kommete ülekandmist ühelt tähistamiselt teisele. Fakt on see, et ristimise ja jõulude ühtsus toimus algselt iidses kristluses seetõttu, et mõlemat sündmust peeti teofaaniaks (on hästi teada, et see sõna on kolmekuningapäeva teine ​​nimi ).

Tõepoolest, kristlik traditsioon mõistab neid kahte sündmust – jõule ja ristimist – kui jumaliku, müstilise, transtsendentse avastamist nii Kristuse elus kui ka iga kristlase elus, kes on sündinud maailma ja võtab vastu ristimise sakramendi, ja pealegi – iga inimese elus üldiselt. Iga inimese ilmumine on ju kristluse seisukohalt oma sügavuses seletamatu ime ja suur triumf. Seesama ime on kogu inimese elu, eriti selle pöördepunktides. Paljude kristlike tarkade ja mentorite arvates on selliste hetkede hulka kuulunud Jeesuse ristimine, kes sai Jordani vette kastmise rituaali kaudu ülalt ilmutuse oma saatusest, elukutsest.

Kolmekuningapäeva jõululaupäeva tähendust tuleks näha selles, et õigeusklik saab Jeesuse Kristuse ristimisele pühendatud pühaks valmistuda paastu, erilise isikliku ja templipalvuse ning piiblijuttude üle mõtiskledes. Lisaks on selle päeva paastul ka funktsionaalne eesmärk – eraldada jõulupidustused (need kestavad 7.-17. jaanuarini) järgmisest iseseisvast kirikupühast, avada uus kiriklike rituaalide ja vaimsete elamuste tsükkel.

Puhkuse kombed ja traditsioonid

Mis puudutab nimetust "jõuluõhtu", siis see tuleneb sõnast "sochivo". See on rituaalse roa nimi (teine ​​nimi on “kutia"), mida sel päeval ainsana tarbitakse. Sotšivo valmistatakse keedetud teraviljast (tavaliselt võetakse riisi või idandatud nisu), mis on segatud mee, mooniseemnete, pähklite ja erinevate kuivatatud puuviljadega. See roog on vaimse magususe ja naudingu sümbol.

Antiikajast tänapäevani säilinud traditsiooni kohaselt lähevad usklikud kolmekuningapäeva jõululaupäeval õhtusele jumalateenistusele enne seda midagi söömata. Seda tehakse eesmärgiga pärast püha vee (kirikukeeles nimetatakse seda ka suureks Agiasmaks, s.o suureks pühapaigaks) jumalateenistust kommunikeerida, mis just pühitsetakse esmakordselt sisse uuel aastal pühapäeva lõpus. Jõululaupäeva jumalateenistus. Paljud usklikud koguvad seda vett igapäevaseks tarbimiseks kodus pudelitesse ja purkidesse.

Tegelikult kuulub kolmekuningapäeva jõululaupäeva juurde ka rituaal kolmekuningapäeva augus suplemiseks. Kolmekuningapäeva ööl, s.o. kolmekuningapäeva õhtul suplevad pühitsetud veehoidlates ja vannides need, kes on eriti kadedad sügava põlismuidse tavade vastu. Levinud on ammune arvamus, et sel ööl suplemine uuendab hinge ja annab jõudu edasiseks eluteekonnaks.

See veebisait kasutab teie kasutuskogemuse parandamiseks küpsiseid. Eeldame, et olete sellega rahul, kuid saate soovi korral loobuda. Nõustu Loe rohkem