Kuidas kohtuda noorpaaridega pärast perekonnaseisuametit

Juba iidsetest aegadest on pulmatseremoonias au sees peetud traditsioone, seetõttu on tavapärane tseremoonia perekonnaseisuametis üldiselt vaid pulmapidu eelmäng, mida iga paar püüab teha vastavalt omaksvõetud tavadele. Üks neist muutumatutest pulmaseadustest on noorpaaride koosolek, millest võtavad osa ennekõike pruutpaari vanemad ning alles seejärel ülejäänud sugulased, sõbrad ja külalised.

Väljakujunenud traditsiooni kohaselt algab noorpaaride kohtumine perekonnaseisuameti lävest. Pärast pidulikku abiellumist püüavad külalised esimesena õue minna ja reastuda kahes rivis perekonnaseisuameti veranda mõlemale poole. Niipea, kui äsjavalminud abikaasa ukselävele ilmuvad, tuleks neile viljakuse tagamiseks üle külvata nisuterad, magusaks eluks väikesed maiustused ja perekonna rikkuse jaoks mündid. Nüüd on aga nende iidsete rituaalidega liitunud uued suundumused, näiteks noorte konfettide, sädemete või roosikroonlehtede dušitamine spetsiaalsetest kreekeritest.

Peamine tegevus uue pere tervitamiseks pärast perekonnaseisuameti tseremooniat toimub selle maja või restorani sissepääsu ees, kus toimub pidulik bankett. Hea ilmaga – tänaval, halva ilmaga – korteri lävel või asutuse fuajees rivistuvad külalised elukoridori kujul. Esiplaanil on pruutpaari vanemad, vastvalminud ämma käes peaks olema kandik uute veini või šampanjaga täidetud klaasidega, päts ja soolaga soolatops.

Kui vanasti pidi kandikule käsitsi tikitud käsipidur panema, siis nüüd saab neid tikitud rätikuid osta spetsialiseeritud pulmasalongidest. Samuti, kui noorte perekond on õigeusklik, peaks pruudi ema koosolekul hoidma käes ikooni Neitsi Maarja, Nikolai Imetegija või pühakuga – pruudi või peigmehe kaitsepühakuga (see tähendab, kannavad sama nime).

Kui noored tervitajatele lähenevad, ei tohiks nende taga kedagi olla, vaid tühi tee. Pruutpaar peaks vastavalt tavale kummardama oma vanematele vöökohalt. Seejärel murravad noorpaarid pätsist tüki ära ja kastavad need tükid soola sisse ning söödavad siis üksteisele. Nii sümboolselt tüütasid nad üksteist viimast korda, pärast mida peaks ootama tülideta elu.

Huvitav on see, et viimasel ajal valib üha enam paare pulma pätsi mitte soola, vaid suhkru või sulašokolaadiga: et pereelu oleks magus. Igal juhul, ükskõik milline leib kandikul ka poleks, on noorpaaril veel üks oluline märk: kelle pätsitükk on suurem, see peres domineerima hakkab.

Pärast leiba ja soola võtavad noorpaarid klaasid ja joovad neist põhja. Varem pidi see jooki eelnevalt ristima juhuks, kui keegi selle kaudu pruudile riknemist paneb. Tänapäeval aga kõik seda traditsiooni ei järgi. Nõude peksmise osas lähevad ka arvamused lahku. Mõned paarid löövad õnneks klaasid katki kohe pärast veini joomist. Teised joovad neist klaasidest kogu pulmapeo ja lõhuvad klaasi õhtu lõpus. On ka noorpaari, kes hoiavad oma pulmaprille mälestuseks.