...
Все для WEB и WordPress
WEB и WordPress новости, темы, плагины

Maailma kuninglikud majad

4

Kuninglike õukondade hiilgus pole veel täielikult kustunud. Vaatamata eelmisel sajandil paljusid riike mõjutanud muutustele leidub maailmas endiselt kuningriike, kus troonil on kuningas (kuigi reeglina piiravad kuninglikku võimu põhiseadus ja parlament). Noh, või kuninganna.

Valdavalt on valitsev monarhia austusavaldus traditsioonile, mis eksisteerib tänu maksumaksjate nõusolekule seda võluvat arhaismi ohjeldada. Kuid tuleb tunnistada, et maailmas on tõelisi kuningriike, kus kuningal on täielik võim. Selline on Saudi Araabia kuningriik, Bhutan ja Nepal.

Euroopas on tuntumad kuningriigid Suurbritannia, Belgia, Hispaania, Rootsi, Norra, Taani ja Holland.

Üks vanimaid kuningriike on Suurbritannia. See on kuningriik olnud enam kui tuhat aastat ja tundub, et traditsioonidele truud britid on valmis järgmised tuhat aastat monarhia võimu all veetma.

Windsor on praegu valitsev monarhia. Vaatamata viimastel aastakümnetel trooni kõigutanud skandaalidele suudab kuninganna Elizabeth siiski säilitada monarhia prestiiži. Seda, et huvi Inglise kuningate ja pärijate vastu on endiselt suur, näitas hiljutine prints Williami pulm, mida jälgis üle maailma sajad miljonid inimesed.

Kunagine hiilgav Hispaania kuningakoda on olnud eksiilis alates 1930. aastatest. Ja alles pärast diktaator Franco surma sai praegune Hispaania kuningas Juan Carlos I pärast taastamist troonile naasta.

Tõenäoliselt on suurimad demokraadid kuningate seas Norra ja Rootsi kuningad. Rootsi kuningas Carl XVI Gustaf on valitseva Bernadotte’ide dünastia esindaja, muide, Napoleoni poolt troonile tõstetud. Rootsi kuningast sai dünastia ajaloo noorim kuningas – ta tõusis troonile 27-aastaselt. Praegu on ta Maailma Looduse Fondi Rootsi filiaali president ja pühendab palju aega keskkonna kaitsmisele.

Alamate poolt armastatud Norra kuningas Harald V kõnnib täiesti vabalt kuninglikus pargis ja linnas ringi, ilma turvalisuse ja saatjata. Tema, nagu ka tema isa kuningas Olaf V, osales olümpiamängudel, kuid kaheksandast kohast ta kõrgemale ei tõusnud.

Jaapani praegune keiser tuli troonile aastal 89, pärast oma eelkäija, keiser Hirohito surma, kelle valitsusaeg oli riigi ajaloo pikim. Jaapani keiser on riigi ja riigi ühtsuse sümbol, nagu on kirjas Jaapani põhiseaduses.

See veebisait kasutab teie kasutuskogemuse parandamiseks küpsiseid. Eeldame, et olete sellega rahul, kuid saate soovi korral loobuda. Nõustu Loe rohkem