Asi pole sugugi selles: filmid, mille puhul publik täiesti valesti läks
4 filmi, mis peidavad sügavat allteksti
Tihtipeale jääb vaataja pärast erinevate filmidega tutvumist hätta. Või ei saadud filmist aru nii, nagu režissöör algselt kavatses, või kaotas vaataja süžee niidi, mistõttu tekkis palju poleemikat ja küsimusi. Me räägime teile, mis tähendus mõnel filmil oli, ja võib-olla on võimalik neid vaadata teise nurga alt.
"Saabumine"
Denis Villeneuve’i film hakkab vaatajat segadusse ajama juba algusest peale, kuigi põhiidee pannakse kriitikute sõnul paika päris lõpus. Film põhineb ulmekirjaniku Ted Chani romaanil "The Story of Your Life". Seda ei saa puhtal kujul ulmeks nimetada, eksperdid nimetasid "Saabumist" filosoofiliseks tähendamissõnaks. Film koosneb mitmest suletud tsüklist ja enamasti arvab publik, et esimesed kaadrid on peategelase Louise Banksi minevik, kuid tegelikult on see tema tulevik. Süžee järgi valdab Louise seitsmejalgsete (tulnukate olendite) keelt, mille tulemusena sulgub aeg tema jaoks ringikujuliselt. Kangelanna seisab pidevalt silmitsi sündmustega tulevikust, kus tema tütar sureb ja abikaasa lahkub, kuid isegi oma saatust ette teades läheb naine vooluga kaasa, alistub saatusele. Seetõttu on filmi põhiline mõte see, et tulevikku saab muuta igaüks, kuid kõigil pole selleks julgust.
"Elupuu"
Terrence Malicki filosoofiline pilt ei sobi kõigile vaatamiseks. Filmi süžees on väga sügav alltekst, mida suudavad lahti harutada vähesed – või ainult need, kes on lugenud mitmeid kriitilisi artikleid. Lindi mõistmiseks soovitavad eksperdid seda mitu korda vaadata ja proovida luua süžee niit. Režissöör ise ütles ühes intervjuus, et põhiidee on inimese kaks eluteed: hedonistlik, milles inimene ei salga endale midagi, kirgedesse kiindunud, erinevatest pattudest (Brad Pitti kangelane järgib seda). Teine on jumalik ehk vaimne, milles inimene õpib kannatlikkust, andestust, ligimesearmastust (selle tee valis kangelanna Jessica Chastain). Sellest lähtuvalt valib inimene ise oma tee.
"Ema!"
Darren Aronofsky lõi sümboolikaga täidetud pildi. Paljud vaatajad arvavad, et see on keeruline lugu inimeste elust – aga see pole nii. Javier Bardem kehastab luuletajat, kes on loomingulises kriisis. Ta on inspireeritud kristallist, mis tegelikult osutub tükiks tema tüdruksõbra südamest. Kangelanna Jennifer Lawrence hoolitseb maja eest, hoiab seda puhtana ja korras. Aja jooksul hakkavad süžees juhtuma kummalised, seletamatud asjad. Film algab ja lõpeb ühe kaadriga, justkui oleks ring läbitud. Režissöör ütles ühes intervjuus, et Bardem mängis Jumala rolli ja Lawrence – emake loodus, nende kodu on Maa. Peamine tähendus on selles, et inimesed kasutavad loodust, kohtlevad seda hooletult ja piinavad, selle tulemusena ootab inimkond apokalüpsist, mida finaalis näidatakse maja põletamise näol.
"Vanilje taevas"
Cameron Crowe’i psühholoogiline põnevik, mis alguses mõjub tavalise melodraamana armupiinadest. Pärast vaatamist jääb publik arvama, kus oli kangelase unistus ja kus tegelikkus. Kuid režissöör pakkus, et tõde peitub filmi viimases 20 minutis. Tom Cruise’i kangelast Davidit piinavad kohutavad õudusunenäod ning psühholoog püüab mehe sõnades aru saada, kus on tegelikkus. David meenutab, et võttis ühendust ettevõttega, mis annab klientidele selgeid unenägusid, et neid elus hoida. Seetõttu peab kangelane päris lõpus tegema valiku: naasta julmasse reaalsusesse või jääda ilusate fantaasiate maailma. David valib päriselu.